Eesti naistest on ikka räägitud ka. Emadepäeval ja muidu. Nii  neist, kes meie iivet või kunsti jõudsalt edendanud, poliitikas edukad  olnud... See lugu on naisest, sõbrast ja emast, kes nagu midagi erilist  teinud polegi (vähemalt ta enda sõnul), kuid kelle habrastel õlgadel on  palju enam hoida olnud, kui ta ise tunnistab.
Pole meil lühikese ja heitliku ajaloo jooksul jõudnud kujuneda pika  looga suguvõsasid, kui võrdleme mõne siniverelise Euroopa riigiga. Ometi  on meil tugevaid ja jätkuvalt meid kõiki puudutavaid perendusi, kelle  sugu ja võrad mitte märkamata ei jää. Üheks neist võradest on Tarandid:  Andres, Indrek... Need võrad ei seisa üksi. Saage tuttavaks – Kadi  Tarand ehk omadele Käbi.