Kevadvärske ja nooruslik Sushi Cat

"Sushi on jälle moes!" hõikas Tallinnas Roosikrantsi 16 asuv restoran Sushi Cat Jaapani kirsipuude õitsemise aegu. Uudistamas käis ka Femme.

Meil ollakse üldiselt harjunud, et kvaliteetrestoran peab olema kalli sisustuse ja jahmatava ning hirmeksootilise menüüga. Väikest ja kiiresti toitlustajat peetakse ebatervislikuks, odavaks. Sushi Cat murrab hoolega seda müüti, tuues Tallinna kesklinna vaiksemale tänavale pisut Jaapanit, hulga toredat atmosfääri, tervisliku ja taskukohase toitumisvõimaluse ja omanäolise õhtuse runaway.

Anna-Stina – X, Y või Z

Anna-Stina Treumund, noor kunstnik ja Kunstiakadeemia õppejõud tuli kevade saabumisel välja näitusega, mis pretendeerib senikergitamata küsimustele ühiskonnas. Tallinna Kunstihoone galerii näitusel "Sina, mina ja kõik, keda me ei tea" on fookus kõigis autori kajastustes tema seksuaalsel orientatsioonil ja isiklikul maailmanägemisel. Või pimedusel. Mis on need küsimused, kas neid on vaja ja kas saame ka mingeid vastuseid? Kes on Anna-Stina – naine, sootu või... kunstnik?

Kunstniku katsetusi, mille kaudu ta ennast ja maailma uurib, on eksponeeritud ka varem. Käesolev on esimene tõsisem isikunäitus ning komplekssem kui eelnevad esitlused. Kas see kehtib ka 27-aastase naise enda kohta?

Fotomaag Mario Testino

Tänapäeval on igaühel kodus poolproff fotokas ja mõni pilt tuleb vahel välja ka. Neid saab vabalt üles laadida ja sõpradele näidata. Me kõik oleme seeläbi omas ringis tuntud fotograafid. Kes on aga need, kelle fotokasse tahavad jäädvustuda tõelised kuulsused ja kelle tehtud pildid kaunistavad rahvusvahelisi klantskaasi? Meie tänane külaline ongi üks neist. Saage tuttavaks - Mario Testino.

Ei-ei, Mario ei sündinud Hollywoodis, kuldlusikas suus ja võlukepike käes. Tänaseks 55-aastase moefotograafia ikooni elu algas Limas Peruus. Nagu seal kombeks, oli ka Testino peres kari lapsi, Mario neist vanim. Pereellu andsid värvi itaallasest isa ja hispaanlannast-iirlannast ema – Marios segunevad tugevate rahvaste kirevad nüansid. Muidugi käis Mario sügavalt katoliiklikes koolides, algul Lõuna-Ameerikas, hiljem USAs (San Diego). 1982. aastal kolis ta Londonisse.

Anomaalia nimega MAX

29. – 31. jaanuarini toimus Tallinnas esmakordselt dokfilmifestival DocPoint. DocPoint on kaheksa aastat tagasi Soomes ellu astunud suurim Põhjamaade ja tänaseks rahvusvahelise tuntusega dokumentaalfilmide festival, millel provokatiivse piiride murdja kuulsus. Soome on ikka ilmakultuuri oma erinäolise kargusega turgutanud, DocPoint hoiab seda liini au sees. Tallinnas oli pakutud valik (17 tuntumat ja intrigeerivamat filmi 136st, sh filme, mis konkureerinud nii Amsterdami IDFA kui Oscari saalides) festivali kavast esmakordne. Järgmisel aastal loodetakse 2011. aasta kultuuripealinnas juba laiema kavaga esineda.

Max Perttula

Teiste hulgas tutvustas ja mõnedele võib-olla ka taastutvustas äsja lõppenud festival allajoonitult meest nimega Max Joacim Perttula – Jari Kokko filmi "44500 MAX" peategelane, kindlasti nii silmi kui arusaamu torkiv karakter – Soome esimene parfüümitootja, kes üritab oma unistuste Pariisi Kesk-Soome masendavolematus Viitasaaris teostada. Alla joonimisest: Max on tõmmanud üsna nähtavad jooned mitmesse elukultuuri valdkonda, ühendavaks sealjuures loominguline vabadus kuni küsitavusteni, mängulisus absurdi piirini, uudsuse ja labasuse segamine ühele paletile ning selle tempimine skandaalsusega. Kas tegemist on geeniusega? Vastust otsitakse. Midagi tavalist ei taha Max tunda ei elus ega elu mitmetahulisi aroome hõngavates parfüümides, millel alati üliambitsioonikad nimed ning mida reklaamivad sellised tuntud kuulsused nagu Max, Max ja Max. Vaata kodulehte kui ei jõudnud KUMUs tema parfüümiletti kaeda.

Armastus on ülim seadustest!

2009 a viimane hingetõmme tõi lettidele raamatu, mille esitlusel Solarise Apollos oldi sunnitud pood sulgema, sest rahvas tahtis uuskeskuse laiali suruda. Kõik esimesel päeval müüki toodud raamatud osteti koheselt ära. Viimseni.

Milline peab olema raamat, mis üleküllastatud raamatulettidel veel sündmust tekitada suudab? Meie omamaiste autorite Rein ja Ave Weberi „Õnne feng shui“ on, nagu sissejuhatuses rõhutatakse, eelkõige 30ndate piiri ületanud vaimselt arenenud naistele. Vahur Kersna lisab, et „selle lugemisest oleks vähemasti samavõrra abi meestele, kes selliseid naisi tahavad. Mõista ja muidu ka.“. Eessõnas öeldakse, et see raamat pole teile „kui teie elu on täiuslikus harmoonias ja tunnete end igati õnnelikuna ja rahuldatuna“. Esimesed vastukajad on aga näidanud, et lugejahuvi ning rõõmsat avastamist on leidnud palju laiem auditoorium. Janu sellise raamatu järgi oli ilmselt suurem, lappimist vajav auk sügavam, kui autoridki arvasid. Ka õnnelikud on „Õnne feng shui’d“ lugenud ja kinnitanud, et neilegi oli seda raamatut (kasvõi oma tee kinnistamiseks) hädasti vaja. Lugenud on ka hoopis noored ja leidnud, et paarisuhete alustajatele on see õpik samuti ülivajalik. Muide, feng shui ei omista erilist tähelepanu mehe või naise eale – sel pole tähtsust. Tervisele aga küll!