Jean-Pierre Jeunet´i “MIKMAKID“

Kino Artises Jean-Pierre Jeunet´i “MIKMAKID“!

Ilmus PM, 2010-07-10

Jean-Pierre Jeunet "Amélie" ja “Delikatesside“ lavastaja

Miks meile meeldisid muinasjutud? Sest need olid konstruktsioonid, mis panid meie fantaasia tööle, andsid meie olevikule tiivad ja selles kujundatud maailmas oli kõik võimalik. Meie emotsioonid ja kujutluspildid olid tõelised, see oli kütkestav reaalsus.

Miks me neid enam ei loe? Sest aega pole lapsusteks, nüüd oleme tõsised, asjalikud ja asised. Me elame reaalsuses. Miks? Sest me oleme nii valinud. Sest meile kinnitatakse, et sellistena oleme väärtuslikud ja aktsepteeritud ühiskonnas. Kas me peame seda aktsepteerima? Jätke asine ja sisenege Jean-Pierre Jeunet unustamatusse maailma. Ainus tingimus – kogu reaalsus jääb ukse taha! Ma luban – te lahkute kinost teise tundega, teie maailm saab tiivad ja see sügis muutus just võimaluste maailmaks teie enese elus.

Yes, we can!

ilmunud Eesti Ekspressis

Jalutan Tallinna lennujaama ootesaalis. Teen aega parajaks. Sõbrad vanast Euroopast on saabumas.

Peale istmete pole saabujate poole tühjuses midagi, millele oma pilku suunata. Ometi... Ma ei usu, mida näen. Mulle vaatab vastu naeratav mees oma parimates aastates, suu otsivalt avali, silmad on kurvad ja vaatavad abiotsivalt horisondile, tunnetad džiisaslikku kannatust… Obama!! Kas tõesti? Suurem kui elu ise ja poseerib fuajee ainsal mööblitükil, mis pole mõeldud istumiseks. Sambake. Kas tõesti on Lennart Meri asemel nüüd Barack Obama nimeline lennujaam mind embamas? Kuidas see juhtus?

Võrdõiguslikkusest võrdõiguslikult

ilmus PM, 2010-08-26

Eestlased on mitme aastaaja inimesed ja see on uhke ja hää tunne olnud. Nii ollakse sesoonsed ka teemades, millest rääkida võetakse ja mida siis siia-sinna veeretatakse. Eelmisele suvele andsid jumet valimislaadad, möödunud talve sisustasid jääpurikate ja füüsikaseadusi järginud torustike kõrval tüütuseni arutlused oma- ja teisesooiharate üle. Talvejutte iseloomustas suvast lähtuva allajoonituse ja kontekstivälisuse kõrval ka see, et kõige kõvemad sõnavõtjad kippusid olema need, kellest teema valdamist oodata poleks osanudki – kirikutegelastest kuni koolijuhtideni, häältekorilusega tegelejatest kuni muidupuritaanideni. Vähemalt miski on püsiv.

Sellel suvel on ilmajutu kõrvale kuuma teemana ilmunud uus ja trendiks sõnade ühend – võrdõiguslikkus ja võrdsed õigused, iharusi arvestamata. 2009 a uuringud näitavad, et see teema erutab vaid 6% maarjamaalasi. Siis kellele ja kelle huvides õigusi nõutakse? Ei tea. Ei saa sellestki sotti, et mis asi see võrdõiguslikkus siis ikka tänases kohalikus kontekstis on ja mis sellega Eestimaal nii hullusti lahti? Õnneks pole palju mõtelda vajagi - meil on probleemi jälgimiseks ja lahendamiseks kõrges ministeeriumis kohe eraldi riigibüroo ja selles võrdse kohtlemise volinikuprouad ametis. Pöördugemgi õppinud spetsialistide ja ametliku seisukoha poole abi saamiseks. Sotsmini kodulehelt selgub, et kuigi enamik ei adu, on lugu tõsine: 

Kuidas mõõta headust?

Ma vihkan panka. Ma armastan panka

Sest nad mõõdavad inimesi rahas ja panevad neile vastavad hinnasildid – tavaline rabeleja, kuldklient, plaattina ..
Naljakal kombel mõõdavad nad skaala mõlemat otsa – sa oled kuldne, kui sinu pangaarvele ilmub korraga 20 miljonit, aga ka siis kui laenad nt tühised 2. Mis tähendab ju, et sul pole neid 2 miljonit (milleks muidu osta seda mida juba on). Kuigi sa pead „tõestama“, st tulevikku ette ennustama, mis teadupärast pole enamikule maistest ja surelikest kättesaadav, et suudad nii selle 2 M kui ka lõpuks intressideks kuluva 3 M kusagilt kokku kraapida, on tegemist kuldse rahatuga.

Meie aja Kunksmoor

Saabun umbpalavalt suvisesse Ovaalsaali Tallinna kesklinnas, et kohtuda salapärase ravitseja ja taimetundjaga, keda meie aja Kunksmooriks tituleeritakse. Ootamatu on tema tänapäevane ja tavaline välimus – heledad püksid ja mugav talupojapluus, poest saadavad kaelaehted ning korralik lühike soeng. Ei mingeid lapiseelikuid, koduvärvilisi salle, amulettidele viitavaid karuküüniseid ja maohambaid ega lillepärgi. Vaid kuhjake igast metsaveerest leitavaid värskelt korjatud taimi viitavad tänase loengu teemale. Hoogsalt žestikuleerides ja julgelt oma kuulajaid haarates alustab Mercedes triviaalsetest looduselu tõdedest koosnevat sissejuhatust.