Võrdõiguslikkusest võrdõiguslikult

ilmus PM, 2010-08-26

Eestlased on mitme aastaaja inimesed ja see on uhke ja hää tunne olnud. Nii ollakse sesoonsed ka teemades, millest rääkida võetakse ja mida siis siia-sinna veeretatakse. Eelmisele suvele andsid jumet valimislaadad, möödunud talve sisustasid jääpurikate ja füüsikaseadusi järginud torustike kõrval tüütuseni arutlused oma- ja teisesooiharate üle. Talvejutte iseloomustas suvast lähtuva allajoonituse ja kontekstivälisuse kõrval ka see, et kõige kõvemad sõnavõtjad kippusid olema need, kellest teema valdamist oodata poleks osanudki – kirikutegelastest kuni koolijuhtideni, häältekorilusega tegelejatest kuni muidupuritaanideni. Vähemalt miski on püsiv.

Sellel suvel on ilmajutu kõrvale kuuma teemana ilmunud uus ja trendiks sõnade ühend – võrdõiguslikkus ja võrdsed õigused, iharusi arvestamata. 2009 a uuringud näitavad, et see teema erutab vaid 6% maarjamaalasi. Siis kellele ja kelle huvides õigusi nõutakse? Ei tea. Ei saa sellestki sotti, et mis asi see võrdõiguslikkus siis ikka tänases kohalikus kontekstis on ja mis sellega Eestimaal nii hullusti lahti? Õnneks pole palju mõtelda vajagi - meil on probleemi jälgimiseks ja lahendamiseks kõrges ministeeriumis kohe eraldi riigibüroo ja selles võrdse kohtlemise volinikuprouad ametis. Pöördugemgi õppinud spetsialistide ja ametliku seisukoha poole abi saamiseks. Sotsmini kodulehelt selgub, et kuigi enamik ei adu, on lugu tõsine: 

Kuidas mõõta headust?

Ma vihkan panka. Ma armastan panka

Sest nad mõõdavad inimesi rahas ja panevad neile vastavad hinnasildid – tavaline rabeleja, kuldklient, plaattina ..
Naljakal kombel mõõdavad nad skaala mõlemat otsa – sa oled kuldne, kui sinu pangaarvele ilmub korraga 20 miljonit, aga ka siis kui laenad nt tühised 2. Mis tähendab ju, et sul pole neid 2 miljonit (milleks muidu osta seda mida juba on). Kuigi sa pead „tõestama“, st tulevikku ette ennustama, mis teadupärast pole enamikule maistest ja surelikest kättesaadav, et suudad nii selle 2 M kui ka lõpuks intressideks kuluva 3 M kusagilt kokku kraapida, on tegemist kuldse rahatuga.

Meie aja Kunksmoor

Saabun umbpalavalt suvisesse Ovaalsaali Tallinna kesklinnas, et kohtuda salapärase ravitseja ja taimetundjaga, keda meie aja Kunksmooriks tituleeritakse. Ootamatu on tema tänapäevane ja tavaline välimus – heledad püksid ja mugav talupojapluus, poest saadavad kaelaehted ning korralik lühike soeng. Ei mingeid lapiseelikuid, koduvärvilisi salle, amulettidele viitavaid karuküüniseid ja maohambaid ega lillepärgi. Vaid kuhjake igast metsaveerest leitavaid värskelt korjatud taimi viitavad tänase loengu teemale. Hoogsalt žestikuleerides ja julgelt oma kuulajaid haarates alustab Mercedes triviaalsetest looduselu tõdedest koosnevat sissejuhatust.

Käbi, kes puude kõrgune

Eesti naistest on ikka räägitud ka. Emadepäeval ja muidu. Nii neist, kes meie iivet või kunsti jõudsalt edendanud, poliitikas edukad olnud... See lugu on naisest, sõbrast ja emast, kes nagu midagi erilist teinud polegi (vähemalt ta enda sõnul), kuid kelle habrastel õlgadel on palju enam hoida olnud, kui ta ise tunnistab.

Pole meil lühikese ja heitliku ajaloo jooksul jõudnud kujuneda pika looga suguvõsasid, kui võrdleme mõne siniverelise Euroopa riigiga. Ometi on meil tugevaid ja jätkuvalt meid kõiki puudutavaid perendusi, kelle sugu ja võrad mitte märkamata ei jää. Üheks neist võradest on Tarandid: Andres, Indrek... Need võrad ei seisa üksi. Saage tuttavaks – Kadi Tarand ehk omadele Käbi.

Roheliselt sammuv Anu

Äsja on vähemalt pealinnas suuremad kaubandusketid jõudnud lõpule tarbimisfestivalide ehk erinimeliste soodusnädalatega. Mõneks ajaks on lakanud roosade, kollaste ja muude eredavärviliste kilekottide lausvool ostlema hõiklevatel tänavatel. Need kilekotid on sümboliseerinud teadet Sa suudad rohkem, Sul on veel ressursse, Sa jaksad ... tarbida ja kokku osta!

Muidugi on ostetud ka seda, mida lõpuks vaja läheb. Aga mitte ainult. Ja need lõputud kilekotid...

1. mai ei ole kaugel – veel üks päev, mil peaksime korraks enda ümber vaatama ja ennast looduse osana tundma. Siin, Eestimaal, lokaalselt, mõeldes globaalselt.