ilmunud Eesti Ekspressis
Jalutan Tallinna lennujaama ootesaalis. Teen aega parajaks. Sõbrad vanast Euroopast on saabumas.
Peale istmete pole saabujate poole tühjuses midagi, millele oma pilku suunata. Ometi... Ma ei usu, mida näen. Mulle vaatab vastu naeratav mees oma parimates aastates, suu otsivalt avali, silmad on kurvad ja vaatavad abiotsivalt horisondile, tunnetad džiisaslikku kannatust… Obama!! Kas tõesti? Suurem kui elu ise ja poseerib fuajee ainsal mööblitükil, mis pole mõeldud istumiseks. Sambake. Kas tõesti on Lennart Meri asemel nüüd Barack Obama nimeline lennujaam mind embamas? Kuidas see juhtus?
