Beaujolais Nouveau

Beaujolais Nouveau on sõnaühend, mida järjest sagedamini ka väljaspool gurmaanseid veiniklubisid kohtame. Siinsel turul on see muutunud pigem ürituste sarja nimetuseks, mis tähistab Euroopa uue veiniaastakäigu avamispidustusi.
Tallinna head klubid ja restoranid on viimastel aastatel Nouveau üritustele järjest suuremat kaalu andnud – veiniaasta avamisest on ka meie traditsioonilisel õllemaal saanud sündmus novembrihallis, kus põhjust pidulikult riietuda ning stiilne õhtu sõprade, hea veini ja muusikaga veeta.
Algselt on tegu siiski veini enda nimega. Beaujolais Nouveau on Prantsusmaa Beaujolais´ regiooni Gamay Noir à Jus Blanc ehk lihtsalt Gamay viinamarjadest valmistatud punane vein. Tegu on kõige populaarsema vin de primeur´iga, mida on kääritatud vaid paar nädalat enne ametlikku ja pidulikku avamist novembrikuu kolmanda nädala kolmapäeval. See Beaujolais Nouveau päev on turul kiire päev, suisa võidujooks, milleks tehakse ettevalmistusi pikalt ette. Veini avamise päev ei sõltu saagikoristuse algusest – seega võib valmistamise aeg olla aastati erinev.

Stiil
Beaujolais Nouveau on lillakaspunane vein, mis isegi Beaujolais enda standardite kohaselt on eriti kerge. Õiges partiis on väga vähe parkainet, domineerib puuviljane maitsebukett banaani ja nn pirnitilkade (spetsiaalne suhkru ja maitseainete keedus) lisandina. Veini serveeritakse pisut jahutatuna, soovitavalt 13C juures. Tõelistele gurmaanidele ei meeldi vahel traditsiooniliste Beaujolais Nouveau avamispidude stiil ja serveeritavate lisandite lihtsus. See pole aga sugugi vähendanud veinihooaja sümboliks saanud nädala populaarsust, pigem vastupidi.
Veini omapäraks on tema kiire tarvitusaeg – soovitavalt juuakse vein värskena (sellest ka nimetus), üle aasta ei hoita reeglina ka parimaid partiisid. Paarinädalane säilitus on vajalik pudeli-šoki vähendamiseks - värske vein reageerib uude anumasse ja materjali kängitsemisele maitsemuutusega. Soovitavalt sobib see jook tegelikult kargesse kevadesse enam kui jahedasse novembrisse, kuid kuna veini omapära on just kohene tarbimine, juuakse seda ikkagi novembris ning ka hinnad on just vahetult valmimise järel kõrgeimad. Vaatamata rangetele valmistusreeglitele kõigub Beaujolais Nouveau veini kvaliteet erinevate majade vahel, olles märgatav just säilivuses.

Tootmine
Kõik Beaujolais Nouveau tootmiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema käsitsi nopitud. Seda seepärast, et õige tehnoloogia kohaselt (väga oluline on, milliseid happeid marjasegu tootma hakkab) kääritatakse kogu marja, mitte purustatud segu. See annabki lõpuks omapärase maitsebuketi ilma kestadest tuleneva parkaineta. Värske maitse säilitamiseks veini pastöriseeritakse ning hoitakse seejärel 6-8 nädalat enne avamist.
Igal aastal tuuakse turule umbes 50 miljonit liitrit Beaujolais Nouveau’d, mis moodustab ligi poole Beaujolais´ regiooni üldisest veinitoodangust. Umbes pool sellest eksporditakse Saksamaa ja Jaapani janustele; neile järgneb turuosa suurusega USA. Ameerika on küll viimastel aastatel hakanud jooki oma rahvuslikele traditsioonidele vastavaks mugandama, vähendades Euroopa ja Prantsusmaa rõhuasetust reklaamimisel.
Imeilus Põhja-Prantsusmaa regioon (pealinn Lyon), mis on hästi tuntud ka kulinaarsetele gurmaanidele, on geograafiliselt pikk ja kitsas – 34 miili põhja-lõuna suunas, 7 - 9 miili lai. Spetsiaalselt Gamay viinamarja kasvatamisega tegeleb 4000 - 5000 istandust. Käsitsi korjamine, mis on pikk ja vaevarikas protseduur, on muutumatuks reegliks Beaujolais kõrval veel vaid Champagne regioonis.
Gamay (Gamay noir Jus Blanc) on ainus veinisort, mida tootmiseks kasutada tohib. Ikka üritatakse ka koopiatega turule tulla - mõningad California tootjad kasutavad silte "Gamay Beaujolais", kuid tegu pole tegelikult sama viinamarjaga ning ka tulemus on muidugi midagi muud. Prantslased võtavad koopiate tegemist kui komplimenti, sest Beaujolais on ja jääb Prantsuse veiniks.

Ajalugu
Beaujolais´ on alati tehtud vin de l'anné’d tähistamaks saagikoristuse lõppu, kuid kuni Teise maailmasõjani tehti seda vaid kohalikuks tarbimiseks. Beaujolais AOC (Appellation d'origine contrôlée – kontrollitud päritolu sertifikaat põllumajandustoodetele Prantsusmaal) loomisel 1937. aastal kehtestatud reeglite kohaselt polnud antud aasta veini lubatud müüa enne 15. detsembrit. 1951. aasta 13. novembril võeti see piirang maha Union Interprofessionnelle des Vins du Beaujolais (UIVB) poolt ning anti eriluba varasemaks müügiks veinile, mida me nüüd tunneme Beaujolais Nouveau nime all.
Kohe tekkis ka äriidee – esimene partii viidi muidugi Pariisi, mis tekitas palju meediakära ning 1970. aastateks oli sellest avapaugust saanud juba rahvuslik üritus. 1980teks olid vallutatud kõik naabermaad ning pidustuste laine oli jõudnud Põhja-Ameerikasse, 1990teks juba ka Aasiasse. 1985. aastast on ametlik kuupäev viidud novembri kolmanda nädala kolmapäevale, avamise õigeks ajaks on tegelikult südaöö.
Beaujolais päeva saadab endiselt kõva reklaam ja meediakära. Traditsiooniline hüüdlause kõigis maades olenemata räägitavast keelest on: "Le Beaujolais nouveau est arrivé!" USA on tänaseks Beaujolais´ mugandanud tänupühaveiniks, sest Ameerika tänupüha algab nädal peale veini avamist. Ka hüüdlausena kasutatakse suupärasemat Beaujolais Nouveau Time!
Suurimaks Beaujolais´ tootjaks on jäänud Duboeuf´ maja, kes ka kunagi esimeste seas selle veini regioonist välja viis. Kui nende teised veinid kannavad oma kaubamärgikohaseid silte, siis Nouveau silt on kirgas ja mitmevärviline ning muutub igal aastal.

Head Beaujolais avastamist!