Lee B lugu

Kohtun hapra lühemat kasvu tüdrukuga, kelle juures torkavad kohe silma tema ilmekad rohelised silmad ja kiired liigutused, samal ajal uje kuid kuidagi lõbusaks tegev olemine.

Sul on vahva nimi, Lee. Kuidas Sa seda hääldad?
Eesnimi Lee (eestipäraselt) või Lee (loe inglisepäraselt lii), vene keskkonnas treeningutel ja võistlustel ning koolis on mulle igasugu deminutiive külge haagitud. Mõned naljakad, mõned … (naeratab). Olen käinud erinevates koolides ja elanud erinevates kultuurides, sealt ka palju nimesid. Bernadette on mu risti- ja keskmine nimi. Meie peres usutakse, et hea pühak annab oma nimega midagi positiivset ka lapsele kaasa. Mu õdedel on ka mitu nime. Gümnaasiumis hüütakse meid aga Stewart Little (minu noorem õde) ja Stewart Middle (mina siis).

Mõtlesin muidugi Su perekonnanime, aga … Heal lapsel on mitu nime. Kas Sina oled hea laps? Ha- haa… Aga tõsisemalt – mis Sa siin EBSi majas teed?
Sattusin siia juhuslikult. Tudengilehe kaudu tegelikult. Nad otsisid illustraatorit või karikaturisti. Nüüd käin siin iga päev. Gümnaasiumis ja avatud ülikoolis.

Sa said detsembris 15. Ja käid avatud ülikoolis? Kui paljud Sinu eakaaslased käivad ülikoolis?

Enda teada olen EBSis ja ka Eestis seni noorim üliõpilane. See pole olnud eesmärk omaette. Mulle meeldib teada saada ja uurida. Vahel tuntakse mulle kaasa, arvates, et pingutan üle ja et see kõik on „lapsele” väga raske. Ei ole! Tegelikult on ülikool minu ellu oodatud põnevust toonud ja mulle meeldib väga. Õpin uusi asju ja saan iga kord huvitavat ja inspireerivat informatsiooni. Kursusekaaslased on pisut hämmingus, kuid muidu suhtleme normaalselt. Õppejõud on väga sallivad.

Mida Sa ülikoolis õpid?
Ma ei ole praegu täiskursust võtnud. Püüan enne sisse elada ja kvaliteet on ikkagi tähtsam kui kvantiteet. Kuigi ma ei tahaks ka mõttetult kaua aega kulutada bakalaureuseõpingutele. Olen kirjas ettevõtluse erialal, kuid minu siht on tulevikus pigem õigusteaduslik. EBS kontekstis siis rahvusvaheline äriõigus ja sellega seonduv. Otsin võimalust oma programm koostada.

Millest selline valik? Kas rahvusvaheline äriõigus on Sinu arvates naiselik eriala?
Jah, ma arvan küll. Äriõigus on ju ennekõike loogilise mõtlemise kunst ja loogiline mõtlemine on just naisele omane. Kas pole? (Naeratab kelmikalt) Samuti ka oma töösse süvenemise võime ja veenmisoskus.

Nimetasid sõna rahvusvaheline. Kui eestikeskne on Sinu valitud eriala ja tulevik?
Plaanin saada Eestis hea Euroopa õiguse alase ettevalmistuse. Aga minu edasised õpingud võiksid jätkuda Prantsusmaal ja näiteks ka Londonis. Mulle meeldivad need kohad, neis on hea tunne ja ma tahan oma tuleviku üles ehitada liikuvana ning riigipiirideta.

Mainisid, et oled palju koole vahetanud. Miks ja milliseid?
Ma ei oska seletada, miks, kuid mulle isegi ei meeldi pikalt ühte eluperioodi pidama jääda. Vajan liikumist ja muutust. Olen koolis käinud Eestis, Kesk-Aasias kasahhi koolis, vene koolis, Kasahhi-Ameerika bakalaureuseõppele suunatud programmiga rahvusvahelises koolis, Ameerika üldhariduskoolis ja tagasi Eestis erinevates koolides. Olen seni neis koolides õppinud kolmes keeles, aga kui avaneks võimalus, läheksin järgmisena prantsuse keelt täiendama.

Kus on olnud kõige parem koolis käia?
Kõik minu kogemused on olnud erinevalt huvitavad. Ameerika koolis meeldis mulle hommikuti pakutav soe pizza ja hamburgerid koolisööklas. Naerab … Olgu, kui tõsiselt, siis tegelikult meeldis mulle Ameerikas ja ameerika süsteemi juures väga omamoodi väga soe ja perekondlik suhe koolis ja kooliga. Ka see, et põhirõhk oli vabal lugemusel, eksperimendil ja personaalsel uurimistööl. Ameerika kool ergutab loovust ja oma initsiatiivi. Mäletan siiani oma klassiekskursiooni Mississippi jõel, kus tutvustati laborilaeva. Sealt edasi tekkis minu enda uurimistöö haidest, mis mulle tohutut naudingut pakkus. Ja huviringid olid toredad. Seal oli tõesti huvitav. Ehitasime näiteks füüsikaõpetaja juhendamisel jäätmetest raketid ja need tõesti lendasid. Ja raamatukogus käimine oli popp ja huvitav, erinevalt palju oli ka audiomatejali, mida näiteks autos kuulata. Ameerikas veedad autos pärsi palju aega ju. Muuseumid olid väga interaktiivsed ja isegi kunstinäitustel käimine oli sündmus. Palju oli isetegevust. Olen isegi ooperis laulnud - Willie Wonka and a Chocolate factory.

Kazakhstani kogemus oli nii kirju ja rahvusvaheline, et see oli juba haridus omaette. Meil olid fantastilised õpetajad, kellest osad on siiani perekonnasõbrad ning me käime vastastikku külas. Ka nemad ei tööta enam Kesk-Aasias, nii et geograafia kipub kirjuks minema – Equadorist Taimaani ja USAni.

Kuidas hindad Eesti haridust olles ise mitmeti selle sees?
Nõudmised on kindlasti kõrgemad Ameerika omadest. Ka vene kool pani palju rõhku mälule ja faktidele. Keelte valik on kitsas, näiteks ei õpetata keeli väljastpoolt Euroopat ja keeleõpetuse tase on enamasti nigel. Koolitoit on täielik jama – ülekeedetud makaron ruulib ja see pole minu maitse. Eesti koolis pole vabadust, kõik nurgad on 90°. Aga elus ju ei ole! Õppimises ja ka õpetamises pole entusiasmi ja rõõmu. Väline tundub olevat olulisem kui sisu ja palju etendatakse olematut. Rõõmsavärviline koolimaja on tegelikult teisejärguline. Õpetajad on nagu ikka – mõned on head, mõned on ka valel erialal. Aga seda kohtab igal pool. Keeleõpetajad peaksid küll keele ja kultuuri keskkonnas kogemuse saama. Oleks abiks.

Miks tulid EBS gümnaasiumisse?
Olin juba mitmeti EBSiga seotud. Tudengileht ja kaks pereliiget EBSis. Olen väga rahul – õppimine toimub Eestile erandlikult üldiselt mõnuga, klass on seltskondlik, hea aura on siin koolis. Muidugi, see, et mu õde oli sellest koolist nii vaimustatud, aitas kaasa. Tahtsin ka ise tagasi õhkkonda, kus hommikuti kooli minek oleks rõõm, mitte pingutus. Käisin EBS gümnaasiumi katsetel tegelikult juba 8.ndas klassis. Sisse sain. Aga siis avastati, et mul on vaja ka 9. klass kuidagi läbi teha. Seadus oli ülim!

Lee, gümnaasium peaks olema juba küllalt pingutav. Kas õppeedukus selle all kannab ka, et rabad mitmel rindel?
Ma ei raba! Mul on lihtsalt huvitavam nii. Ei kannata oluliselt. Olen alati olnud nelja-viieline, aga mitte viieline. Vahel mõjutab see tundidest osavõttu, nagu iga hobi vist. Selles mõttes on lihtsam käia ühes koolimajas ja ühes süsteemis. Tunnid toimuvad gümnaasiumis ju ka siis, kui tudengitel on sess. Siiani on väga mõistev oldud mõlemalt poolt.

Kes on Sinu lemmikõpetajad ja –õppejõud EBSis?
EBS ülikoolis on väga mõnus kuulata prof. Arno Allmanni loenguid. Ta seob teooria omaenda kogemustega ja see teeb loengud pingevabaks ja nauditavaks.
Õpetaja Paavo (Matsin) on Gümnaasiumis vist kõigi lemmik. Ta teeb õppeaine (kirjandus ja kunstiajalugu) uskumatult huvitavaks ja tal on oskus panna meid, so. Õpilasi kaasa mõtlema ja ise ka vaeva nägema. Ta ongi meile rohkem nagu lahe sõber, mitte õpetaja.

Lee, kas raamatukogu kõrvalt jääb aega ka muuks?
Praegu jätsin sessi tõttu oma TaeKwanDo treeningud kõrvale. Olen mõned aastad olnud Baltikumi ja Venemaa tipus oma kaalukategoorias, kuid kaua sellel tasemel jätkan, ei tea. Ma ei saa aga praegu lõpetada, sest mul on üks isiklik eesmärk saavutamata – pean lõpuks ometi võitma oma kauaaegse venelannast rivaali, kes on liigagi mitmel korral kulla mu käest napsanud. Olen aktiivselt tegev Tudengilehes, mulle meeldib reisida ja suur kirg on mood. Õmblen ja disainin ise ka. Kavatsen varsti turule tulla oma uute ideedega Hoochy Mama’s, kellega tegime koostööd möödunud suvel. Olen keeleõpetaja paarile lapsele, töötasin kosmeetikafirmas jms.

Lee Stewart, kas Sa oled tavaline 15-aastane?
Ma arvan, et iga laps tahab teiste silmis olla ebatavaline. Selles mõttes olen ma väga tavaline.