Mõtteid Eesti ettevõtjate äridelegatsioonide programmidest välisriikides

ilmunud ajakirjas Director, juuni 2014

Riigi majanduse üheks alustalaks on selles tegutsevad ettevõtjad. Teiste tootmise ja teenuste pakkumise vormide kõrval on just see kõige paindlikum, tundlikum ja uuendusi loovam majandussektor, andes nt Eesti tänasest sisemajanduse kogutoodangust ja töökohtadest ligi 70%. 

Just uute ettevõtjate pealekasv ja selle dünaamika tagavad tööhõive ja loovad ühiskonna heaolu ühe olulise alustala, kuigi arusaadavalt ei taga ettevõtlus ühiskonna kõigi probleemide lahendust. Eesti ettevõtlus ei ole iseseisvusaja jooksul jõudnud kahjuks järgi euronaabrite tasemele, nii innovatsiooni ja katsetamisjulguse kui eriti just tootlikkuse ja lisandväärtuse näitajate poolest. Vt nt Global Entrepreneurship Monitor 2012. Teiseks oluliseks näitajaks meie ettevõtluse iseloomustamisel on selle aktiivsuse vähenemistrend (GEM 2012), millele hinnangu andmine seisab veel ees. Seisukohad, et Eestisse ei mahu rohkem ettevõtlust ei ole kindlasti ainsad võimalikud mõtteread.  Võimalik, et tahtlik küllastuspunktini liikumine on just see, mida me hüppeks vajame, et anda võimalusi uuendusele, laiendada tegevussfääri ja kaasata ressursse sh ajupotentsiaali väljastpoolt.  

Eesti on traditsiooniliselt saatnud välisriikidesse oma ettevõtjate delegatsioone, kes saadavad kõrgetasemelise riikliku esindaja kohtumisi ettevõtluskontaktide loomisel ja (loodetavalt) vastastikku kasulike suhete arendamisel. Muidugi on taoliste visiitide eesmärk hoogustada kahe riigi vahelisi majandussuhteid ning luua koostööalaseks arenguks vajalikke otsekontakte ettevõtete vahel. Lisaks annab see võimaluse tekitada kajastust mõlema riigi institutsionaalses struktuuris ja meedias, tutvustades selle läbi riigi ühte olulist sfääri. Äridelegatsioonide riiklikul tasemel saatmine teistesse riikidesse on arusaadavalt mitmete struktuuride põhjalikku ettevalmist nõudev ettevõtmine nii Eestis kui vastu võtvas riigis sh Eesti esindustelt regioonis. Visiitide eesmärgiks on anda ülevaade eesti majandusest ja võimalustest (nii olemasolevatest kui potentsiaalsetest) ja teiselt poolt oma ettevõtjatele võimaluste otsimine külastatavas riigis konkreetsetes valdkondades. Laiemaks eesmärgiks on omariikliku ettevõtluse tugevdamine nii siseriiklikult kui välisturgudele suunatuna või nendega seoses olevatena. Need eesmärgid nõuavad filtritevaba informeeritust ja oma silmaga nägemist, kogemusi, mida internet või kohapealne koolitus saab toetada, kuid mitte asendada. Seega peaksid meie välisvisiidid tugevdama neid külgi, mida me kodus koolituste või sisekontaktidega anda ei saa.

Arvestades Eesti mõju ja meie ettevõtluse mastaape on need äridelegatsioonide grupid olnud pigem suured, gruppi kuuluvate ettevõtjate tegevusvaldkonna valik aga suhteliselt kitsas. Eesti delegatsioonide eripäraks võib lugeda ka seda, et enamus seal esindatud ettevõtjatest on omavahel hästi tuttavad, neid ühendavad mitmesugused väikeriigile ja põlvkonnale omased sidemed, mis ulatuvad aastakümnete taha. Igal medalil on aga kaks külge – mainitud suhtlust kahtlemata kergendavate külgede kõrval puudub aga just uustulnukate poolt pakutav värske ja rahvusvaheline mõte, gruppidesse kuuluvad läbi aastate suhteliselt samad tegelased, vähe on kaasatud uue põlvkonna ettevõtjaid ja naisettevõtjaid. Kuna eesti ettevõtlus on üliväikese mastaabiga, siis on selge, et mingisugusegi võimekusegagi tootjate või teenuse pakkujate leidmine ettevõtluses on piiratud. Liberaalne turg on ennast ammu paika loksutanud ja areenil on pigem need, kes paarkümmend aastat tagasi suutsid uutele pakkumistele koheselt reageerida. Neid on edule viinud spetsiifilised oskused ja meetodid, mis aitasid väga erilistes tingimuste (plaanimajanduselt turumajandusele ülemineku kauboikapitalism) edu saavutada. Mitte tingimata ei ole need omadused, mis toovad edu ka nüüd ja teistsuguste turgudega suheldes.

Taolised visiidid pole odavad ei riigile ega ettevõtjatele endile, kuid visiidil osalemise tasu ja kulud ei lase osaleda enamikel alustavatel ettevõtetel. Kriteeriumide pakkumine, mida peale rahalise käibe peaks ettevõtte puhul arvestama, et olla potentsiaalse tegevushuvi äratajate grupis või selles toimija, peaks olema ettevõtlushariduse ja vastavate uuringutega tegelevate spetsialistide töö. Seni pole neid lisandkriteeriume visiidigruppide koostamisel (vähemasti piisaval määral) arvestatud. Ometi on need visiidid Eesti üheks oluliseks visiitkaardiks tulevikku suunatud suhtlemisel ning võivad luua küllalt püsiva mulje meist kui riigist ja meist kui kultuurigrupist. Seetõttu jagan lootust, et GEM, mis püüdis[1] esimest korda viia Eesti võrreldavale ettevõtlushinnangute kaardile areneb edasi ja me suudame käivitada mõne tegeliku uuringu oma ettevõtluse, selle dünaamikate ja võimalike arengusuundade hindamiseks.

Liialt vähe on minu silmis pööratud tähelepanu võimalusele pakkuda visiidile eelnevat koolitust, mis oleks sissejuhatuseks nii konkreetse visiidi üldistele eesmärkidele, tutvustaks nii antud valdkonna (või valdkondade) riiklikke huvisid kui ka meie poolt pakutavate tugede hoobasid võimalike arengute suhtes st aitaks reaalselt unistada. Koolitus peaks andma kaasa materjalid, mida saaks visiidi käigus täiendada ja millest oleks praktilist kasu oma järgnevate sammude planeerimisel. Samuti peaks koolitus andma selge sisulise viite selle kohta, mida oodatakse riikliku esindaja saatjatena reisivatelt ettevõtjatelt – millised peaksid olema kaasa võetavad materjalid; milline peaks olema sõnum, mis toetaks nii ettevõtjat ennast, valdkonda, reisivat gruppi kui riiki tervikuna; lisaks kultuuriline kontekst; meie senised edu- ja kaotuslood; üldised nõuded sellise tasandi visiitidele (kahjuks on ärimehi, kellel kasumit rohkem kui üldist käitumiskultuuri).

Oma väiksuse tõttu ei ole Eesti loomulikult võimeline konkureerima paljudel aladel, meil puuduvad teatud tööstusalad täiesti ja meie mahud ei ole võrreldavad võimalustega mujal. Seega peame täitma nišid, mis on meile jõukohased. 
1)      Eesti väikeettevõtlus võiks olla rohkem lingitud välismaiste partneritega, täites koostööprojektides osalisi või sidustavaid ülesandeid vastavalt logistilistele võimalustele ja olemasolevatele või mõistlike pingutustega tekitatavatele ressurssidele ning mitte seades loosunglikke ambitsioone, mis ületavad meie reaalsed võimalused. Ometi ka mitte neist allapoole sihtides. 
2)      Millegipärast näevad mujalt siia tulnud ettevõtjad sageli võimalusi tegutsemiseks seal, kus me ise neid ei märka või ei ole mingitel põhjustel piisavalt tugevad konkurendid. Siia alla kuuluvad muuhulgas turismikaubandus ja – toitlustamine, hotellid, sadamapiirkonna äritegevus, isegi kinnisvara rääkimata Tallinnast väljas asuvates kohtades ettevõtlusega tegelemist. Eelöeldust võib järeldada, et meil on veel ruumi oma äri ajamise ja ettevõtluse tehnikate parendamiseks ning konkurentidelt õppimiseks. 
3)      Võimalik, et just siin on ka veel üks mõttekoht uuendusteks – kas ei võiks edaspidi lülitada delegatsioonidesse endisest rohkem ettevõtjaid, kes pole küll eesti päritolu, kuid tegutsevad siin ja võiksid olla ergutavaks faktoriks nii delegatsioonile endale kui näidata ka väljapoole võimalusi, mida Eesti oma juba arenenud ettevõtluse sektorite, inseneriteaduse või loomega pakub. Eestis töötavad edukalt nt innovaatilise tehnoloogi arendajad (sh autotööstus, mida meil endal pole), Ida-Euroopale orienteeritud Lääne pankade investorid, uue põlvkonna infotehnoloogia ja infokaitse valdkondade ettevõtjad, tootjad jne, kellede kogemused meile marjaks ära kuluvad, kuid kes tegutsevad enamasti oma riiklike kaubanduskodade raames või eesti ettevõtjatega nõrgalt seonduvatena ning tundub, et nende Eestis asumise potentsiaal ei ole lõpuni kasutusse võetud või et initsiatiiv kontaktideks johtub pigem nende huvist meie vastu. Näitena võib tuua UK ettevõtjad Eestis:

"Šoti ettevõtjad, kes Eestis tegutsevad, on olnud väga edukad ning seda sõnumit tahame muuhulgas edastada ka teistele Šoti ettevõtetele, et kutsuda neid eestlastega ärisuhteid sõlmima," ütles Briti-Eesti Kaubanduskoja juhatuse liige James Oates SmartEST 2011’l esinedes, olles ise üks neist edukatest Eestit armastavatest šotlastest (kes räägib, muide, päris head eesti keelt).

Tooksin veel ühe näite: sellekevadise (2014) visiidi Usbekistani, mis tõi Tallinna Sadamale suhteliselt ootamatu koostöölepingu. Meie ettevõtjate unistuste kaardil polnud Usbekistan tõesti alla joonitud kui võimalike partnerite otsimise koht, ometi leiti sealt koostöökontakte mitmes vallas. Just sellised näited võiksid olla julgustajateks uute suundade otsingutel sh riikides, mis ei ole olnud meie traditsioonilised prioriteedid või siis valdkondades, mis ei ole seni kasutusel olnud.

Ja viimaseks mõtteks – ühe suunana visiitide ettevalmistamisel võiks arvestada ka sotsiaalse ettevõtluse suundi, jätkusuutliku mõtlemise suundi ja kommunaalse iseregulatsiooniga tegelevate ettevõtlusvormide suundi, mis siiani on peaaegu et puudutamata maa olnud meie ametlike visiitide kavandamisel. Meie suunad on jäigalt olnud seotud transiidi ja transpordi, IT ja mõnede spetsiifiliste toiduainetetööstuse tootmisharudega ning orienteeritud kohestele, tabelisse sobituvatele numbritele ja tugevale parempoolsusele oma mõtlemises. Olen samuti vaadetelt parempoolne, kuid tean, et kõige parem on see pool, mis näeb ka teist poolt – seda, mis annab talle õiguse ja võimaluse olla ja toimetada. Kui arvame, et muutume ka kunagi päriseuroopa kultuuri ja mõtlemistavade osaks või vähemasti sellest tugevasti mõjutatud olevaks (olenemata tulevikus liitu kuulumisest või ei), siis on päramine aeg hakata näitama oma suundumusi ka ettevõtlusvisiitide kujundamisel ja meie sellekohase visiitkaardi arendamisel.  

---

[1] Eesti uudiseid kuulates võib jääda mulje, et me oleme GEM’is sees, kuid see jäi siiski nende metoodikal põhinevaks kohalikuks ettevõtluse hindamiseks. Kui minna GEM kodulehele ja otsida sealt andmeid Eesti kohta, jääme tühjade näppudega – meid pole olemas. Üheks põhjuseks võib olla riikliku huvi puudumine ja erainitsiatiivile (nt ühe kõrgkoolile) liialt kallis ja ressursimahukas ettevõtmine. 

***lugu ilmus ajakirjas Director, juuni 2014